25.10.2016 Kose õppereisi aruanne

25.oktoobril 2016, tänu SA Innove Keelekümbluskeskusele, lasteaedade eesti keele õpetajad said tutvuda väga ilusa ajaloolise Eesti paigaga.

Ürikutes on Koset (Cosius) esimest korda külana mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus.

Kosel asub üks Eesti vanimaid kirikuid, mis ehitati varsti peale Lindanise (Tallinna) vallutamist taanlaste poolt, umbes 1230.aastal. Kose kirik on ka mainitud Taani hindamisraamatus. Esialgselt see oli puukirik. Hiljemalt 1370. aastal valmis kivikirik. Pirita jõe kiiresti voolavat vett kasutati ka vesiveski käimapanemiseks. Teateid vesiveski kohta on 1346. aastast. Vesiveski levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud viljajahvatamine, palkide saagimine, villatöötlemine, kangakudumine.

Kose huvitavast ajaloost, kultuurielust ja tegelastest, Kose tänapäeva elust ja ettevõtlikest inimestest saime teada külastades Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumit. Muuseum moodustati 1958. aastal.

See asus varem Kosejõe kooli hallatavas kunagise Kose-Uuemõisa peahoones. 2011. aasta kevadel muuseum kolis Kose Gümnaasiumi ruumidesse, kus meid võttis vastu muuseumi juhataja Marju Verk. Õpetajad kuulasid Marju juttu ja vaatasid eksponaate suure huviga. Suured tänud Marjule meie kõigi poolt!

Muuseumis olid väljapandud ka Võtikmetsa talu perenaise, Annely Tisleri hoitud ja tehtud Kose kihelkonna rahvariided. Annely rääkis meile rahvariiete kandmise kommetest.

Peale muuseumi külastust buss viis meid Võtikmetsa. Seal Annely näitas oma suurt majapidamist ja pärast mõnusat kehakinnitust koduste küpsetistega Käsitöömajas, asusime punuma säärepaelu. Annely kannatlikult seletas ja aitas meid selle päris keeruka tegevuse juures. Paljud jätkasid paela punumist ka bussis, koduteel.

See oli mõnus reis toredate inimeste seltsis. Tänades kõiki osalejaid, Tallinna Suur-Pae Lasteaia Metoodikakeskuse koordinaator, Natalja Lunjova

Comments are closed